Punasipelgad vs kõrvahark (Macro)

Harilik kõrvahark

   Kõrvaharki on lihtne ära tunda tagaosas asuvate harkide järgi, mis isasel on kõverad, emasel aga sirged. See väike putukas hoolitseb ennastsalgavalt oma poegade eest.

   Kasvab kuni 13 mm pikkuseks. Lisaks on tal üks paar tiibu mis on muudunud lühkiesteks ja jäikadeks katte tiibadeks mille ülessanne on kilejate tiibade kaitsmine.

Paljuneb sügisel ja korraga muneb 20-50 muna ja haub neid 3.4 nädalat

Toitub taime ja loomajäänustest.

Pistesääsklased

                                                  Pistesääsklased on kahetiivalised putukad, kuni 8mm pikad. Isased  toituvad taimemahlast ja nektarist, emased toituvad verest. Vastsed on vee-elulised. Hallasääsk siirutab malaariat. Eestis on tavalisemaid harilik laulusääsk.

Kuklased

                                                 Sellist sipelgate hulka pinnaühikul me metsades ei kohta, sest korraga viibib väljaspool pesa ainult 10-15 % pesa töösipelgatest, 25-33% kogu perest moodustavad jahedates kuhilaalustes kambrites diapausis viibivad varusipelgad. Umbes poole kogu perest moodustavad pesas tegutsevad ammsipelgad, sisetöölised ja pesas viibivad välistöölised. Selline tööjaotus on vajalik pere normaalseks funktsioneerimiseks ja sotsiaalse homeostaasi püsimiseks asurkonnas ka ekstreemsetes tingimustes. Metsakuklased (Formica s. str) kuuluvad sipelglaste sugukonda (Hymenoptera, Formicidae). Metsakuklasteks nimetatakse sipelgate hulgas kuklaste (Formica sp.) perekonna seitset sipelgaliiki (aru-, karu-, kännu-, laane-, liiva-, palu- ja veerekuklane), kes elavad taimsest materjalist kuhikpesades segametsades ja puisniitudel. Nad on eranditult sotsiaalse eluviisiga putukad kiletiivaliste seltsis. Nad on ühiseluliste putukate hulgas kõige enam arenenud sotsiaalse struktuuri ja käitumisega loomarühm, kes omavad olulist tähtsust metsas.

Ämblikud

   Ämblikud ja putukad kuuluvad lülijalgsete hõimkonda. Neil puudub skelett ning siseelundeid seob välistoes ehk koorik. Ämblike keha on jaotatud kahte ossa- pearindmik ja tagakeha. Kõik nende kaheksa jalga kinnituvad pearindmikule. Putukate keha jaotub kolme ossa: pea, rindmik ja tagakeha. Nende kuus jalga kinnituvad rindmikule. Mõnedel putukatel on veel kas üks või kaks paari tiibu. Kuigi mõningad ämblikud ja putukad on väga üksteise sarnased, on putukate ja ämblike vahel kerge vahet teha nende jalgade arvu põhjal.                                                                                                                                                                          

Termiidid

Termiidid

Termiidid elavad hiiglaslike, suurepäraselt organiseerinud kolooniatena. Iga isend täidab kindlaksmääratud funktsiooni ning töötab koloonia hüvanguks. Termiitide ehitised on looduseimed.

Nad on 2-22mm pikad "Kuninganna" võib olla kuni 140mm pikk. Suised on töölistel suurenenud. Tiivad on ainult noortel suguisenditel.

Nad munevad päevas 30000 muna ja vastsed arenevad 3 kuud.

Nad moodustavad suuri, väljakujunenud hierarhiaga kolooniaid.

Toituvad taimsest materjalist, peamiselt puidust.

"Kuninganna" võib elada 50 aastaseks aga "Kuningas" 10 aastaseks.

Lehemesilane

Lehemesilane

Lehemesilased pole ühiselulised putukad, vaid elavad erakuna. Nad ehitavad keerulisi pesi lehetükikestest, mida peenestavad suistega ning kleebivad hoolikalt süljega kokku.

Isane on 11mm pikk ja emane 12mm. Nii emased kui isased sarnanevad meemesilastega, ent on pisut tumedamad ja ümarama tagakehaga.

   Pole ühiselulised putukad. Söövad nektarit ja õietolmu. Emased elavad 2 kuud aga isased elavad 1 kuu.

   Kesk-Euroopas elutseb 90 mesilaste sugukonna liiki, neist 22 kuulub lehemesilaste perekonda. Töönduslikult kõige tähtsam neist on Aafrikas elutsev ja lutserni tolmeldav liik M.rotundata.

Karakurt

Karakurt

   Karakurt kuulub ämblikulaadsete hulka. Ema karakurt kutsutakse ka " mustaks leseks" ei kanna oma nime ilmaasjata. Ta jääb leseks, kuna surmab ja paneb isaslooma varstipärast paaritumist nahka. 

   Emasloolam kuni 2 cm aga isas loom plaju väiksem . Värvus on siidne, musta värvi keha, tagakehal on helepunane värvus.
   Paljuneb soojal aastaajal. Iga paarit7umise järel võib emane ämblik muneda mitu portsu mune.
   Toitub kärbestes, ööliblikatest, sipelgatest, mardikates, teisi ämblike.